Jumala Kindralid

Ta sündis 1906. aastal Missouris. Tema isa oli seal linnapea.
Juba kuueteistkümne aastaselt hakkas ta rändama oma õe ja õemehega, kes olid telgi äratusjutlustajad. Mõnda aega reisinud koos nendega, hakkas ta reisima ise.

Oma teenistuse algpäevadel ei suutnud ta kokku tuua eriti suuri masse. Ta oli vaid uks noor punapäine tüdruk, kes tundis oma elul Jumala kutsumust jutlustamiseks. Neil päevil rändas ta põhiliselt Idahos ja Iowas.

Oma järgmisel eluperioodil tuli ta Denwerisse ja sai seal koguduse pastoriks. 1935. aastal pühitses ta sisse 2000-kohalise auditooriumi.

Tema koguduses käisid paljud tolle aja kuulsad evangelistid. üks nendest oli mees, kes tõi tema ellu probleemid, lahutades oma naisest selleks, et abielluda miss Kuhlmaniga. Kuigi paljud teised jumalasulased hoiatasid teda, et ta ei teeks seda, otsustasid nad ja tegid seda siiski.

Seejärel lahkus Kuhulman teenistusest ja nad kolisid oma abikaasaga Califormasse. Paljude aastate jooksul ta ei jutlustanud ega teinud midagi Jumala jaoks. Kuid Jumala kutse tema elus oli nii tugev, et see tõmbas ta tagasi teenistusse. Niipea kui ta lahkus sellest mehest, algas tema elus imeteenistus.

Siit õppetund kõigile: Kui tuleb abiellumise aeg, ei saa sa seda teha lahtudes oma hinge faktorist, vaid Puha Vaimu juhtimisest ja Sõna alusel. Jumalal on igaühele õige abikaasa, kes on talle sobiv.

Esimene ime tema teenistuses juhtus 1947. aastal. Seejärel hakkas ta õpetama Pühast Vaimust ja imed hakkasid sündima. – Tema imeteenistused olid teistsugused kui teistel: Ta lihtsalt seisis lava) ja jagas asju oma südamest ning Puha Vaim tuli ja

imed hakkasid sündima, ilma, et ta oleks kedagi puudutanud. Tema elus avaldus uks võimas Püha Vaimu väljavalamise vorme, mis toimib kui, et kui sa vaid seisad ja jagad Jeesusest, tuleb tema ja kinnitab su sõnu oma tegudega ning haiged saavad terveks ja imetähed sünnivad.

Tema läbi tegutsesid kaks andi: tunnetuse sõna ja tervendusannid. Need annid tegutsesid nii, et siis, kui tema seisis laval, tegutsesid annid rahva seas. Ta ei teinud oma koosolekutel palve järjekordi, kuigi palvetas vahel ka käte pealepanemisega. Ta ise ütles, et tahab, et inimesed saavad selle otse Jumalalt. Ta ei tahtnud ise olla selle vahendaja. Tema suur soov oli selles, et inimeste silmad oleksid ainult Jeesusel ja mitte temal. Tema teenistus sai tuntuks nende imede pärast, mis sündisid.

Täitusid kõik auditooriumid ja tuhanded inimesed jäid välja. Pitchburgis. Pennsylvanias, kus ta elas ja kus toimusid tema imeteenistused, olid inimesed hommikul kella viiest-kuuest saali uste taga ootel, et pääseda sisse. Sest nad teadsid, et kui nad pääsevad sisse hoonesse, siis saavad nad ka terveks.

Kathrin Kuhlman oli Jumala väe kandja. Tema isiklik elu oli tugev tema imeteenistuse päevade algusest. Imed sündisid igal pool, kuhu ta iganes läks. Need sündisid nii koosolekusaalides, lennuväljadel ja ka hotellides. Inimesed langesid väe all maha garderoobides ja kontorites, kus ta iganes palvetas. Tema jaoks ei olnud väe sisse-välja lülitamist, vaid ta lihtsalt elas selles, kandes seda igale poole kuhu ta läks.

Inimesed tundsid teda ära lennuväljadel, sest nad olid teda näinud televisioonist või kuulnud raadiost. Kui inimesed tundsid ta ära, palusid nad tal palvetada nende eest. Nad langesid maha sealsamas väe all ja tõusid üles tervena.

Üks mees, kes temaga koos reisis rääkis, et kord tundsid inimesed Kathrin Kuhlmani ära, kui ta oli juba teel lennukisse. kuna tal oli vähe aega, siis ta ainult puudutas neid ja nad kõik langesid maha, aga ta ise pidi lahkuma. Alles hiljem tulid temani teated imedest, mida Jumal oli teinud sel korral.

Ta ise ütles, et ta on ainult teenäitaja ja tal endal ei ole mingit tervendusväge. Ja inimesed tulid tema koosolekutele hulkadena, et saada terveks ja näha seda kummalist naist, kes rääkis veidi naljakalt.

On suur tähtsus sellel, et võidmine saatis teda nii -isiklikus elus, kui tema teenistustel. Ta oli üks oma päevade kõige austatumaid teenistujaid.

Kord kui ta tuli Tulsasse, jätsid kõik selle linna kogudused oma pühapäevahommikused koosolekud ära. Juba see kõneleb austusest tema vastu.

Tavaliselt olid tema koosolekud mii, et ta tuli  lavale ja hakkas omapärases stiilis kõnelema. Selle vahele oli  laulu ja muusikat. Tal oli 100 liikmeline koor, mis koosnes endistest joodikutest, kes olid saanud päästetud. Seejärel ta jutlustas. Siis hakkas nutma. Kuid äkki muutus atmosfäär ja tema muutis oma kõneviisi. Ta ütles: “Keegi sai terveks seal sellest haigusest. Midagi juhtub selles saali osas praegu. Püha Vaim on praegu ratastoolide sektsioonis. ” Ja inimesed tulid välja ratastoolidest. Mitte ainult üks või kaks, vaid viis või kümme tõusid üles ratastoolidest ja kõndisid. Nad tulid lavale ja hakkasid rääkima sellest, mis nendega oli toimunud. Need imed olid tähelepanu-väärsed hetkelised imed, mis seal aset leidsid. Oli inimesi, kes ei uskunud tervenemisse, kuid said täielikult terveks tervendusanni läbi, mida ta omas.

Selline oli lugu sellest naisest, kes, nagu ta ise ütleb, oli ilma igasuguste anneteta ja loomuliku iluta, punapäine ja tedre-tähniline, kuid kes ütles Jumalale: “Mul ei ole sulle midagi anda. Kuid kui sa saad võtta minu armastuse ja seda kasutada teiste inimeste kasuks, siis ma annan selle sulle.” Ja Jumal võttis ja kasutas teda. Jumala vägi ei ole sõltuv meie annetest ja oskustest, ega haridusest, vaid meie andumusest Temale.