Jumala Kindralid

Ta sündis 1878. aastal Walesi lõunaosas ja kasvas üles kalvinistlikus kodus. Tal oli 13 õde-venda. Juba varajases nooruses oli tema elus kaks väga võimsat mõjutegurit. Nendeks oli tema pühapäevakooli õpetaja ja Piibel.
12-aastaselt hakkas ta käima koos oma isaga kaevanduses tööl. See oli raske töö. Aga paljud nendest suurtest jumalameestest hakkasid varakult tegema rasket tööd. Kui sa tahad jõuda välja oma ministrini, siis on üks tähtis nõue: sa ei tohi karta tööd.
13-aastaselt hakkas ta järjepidevalt külastama palvekoosolekuid. 1904. aastal hakkas Jumal teda igal hommikul üles äratama ja temaga rääkima. Sel ajaperioodil sai ta Jumala käest ka võõraste keelte anni.
1904. aasta septembris läks ta piiblikooli selleks, et ennast ette valmistada teenistuse jaoks. 1904. aasta oktoobris nägi ta ühe erilise nägemuse. Seal näidati talle, et Walesi rahvas oli tõstetud taevani ja pärast seda pani Jumal talle südamele koorma 100 000 inimese päästmise pärast tema rahva seast.
Jumal ütles talle, et ta läheks oma kodulinna, sinna kogudusse, kus ta oli lapsena üles kasvanud ja peaks seal ühe erilise koosoleku. Ta läks sinna 31. oktoobril ja alustas seal koguduses noortekoosolekuga. Selle noortekoosoleku külastajad olid naljakad, sest seal oli 16 täiskasvanut ja üks tüdruk. Seega mitte ühtegi noort. Ka need täiskasvanud olid sinna tulnud rohkem selleks, et temaga rääkida.
Ta ütles seal mõningaid prohvetlikke ülestähendusi nagu see, et vähem kui kahe nädala jooksul toimub tohutu suur muudatus selle rahva seas ning kahe nädala jooksul algas Walesi ärkamine.
Seesama esimene jutlus, mida ta seal jutlustas, jätkus tal kogu ülejäänud ärkamise aja. Selles oli 4 punkti, mida ta ütles, et Jumal käskis tal jutlustada, sest ärkamisel on 4 tingimust:
Esiteks, kui sul on mingi patt, millest sa ei ole meelt parandanud, siis tunnista see kohe Jumalale.
Teiseks, kõik, mis on sinu elus küsitava väärtusega, olgu see hea või halb, loobu sellest.
Kolmandaks ütles ta, et selleks et võiks püsida ärkamine, pead sa otsekoheselt ja vastuvaidlematult alistuma Püha Vaimule.
Neljandaks, inimesed peavad tunnistama Kristust avalikult oma päästjaks ja mitte tegema selle üle vaid mingeid arutlusi. Need olid neli punkti, mida Jumal andis just temale, mis aitasid tuua Walesi ärkamist.
Ta ei olnud tuntud suure jutlustajana. Kui uurida tema elulugu, siis on selles üles täheldatud vaid mõni üksik tema jutlus. Palju enam on seal aga räägitud sellest, kuidas Jumal liikus tema läbi. Kui ta tõusiski üles jutlustama, siis ei teinud ta seda kauem kui 15 minutit.
Kuidas toimusid tema koosolekud? Tavaliselt olid ruumid nii täis kiilutud, et keegi ei saanud neis ringi liikuda. Ta ise istus koos kogudusega esimeses reas. Vahel ta ei liikunud oma kohalt ära mitmeid tunde, sel ajal kui Püha Vaim ruumis ringi liikus. Koosolekud kestsid tavaliselt neli kuni viis tundi. Inimesed said Jumalalt oma südamele erinevad palvekoormaid kas teatud inimeste või asjade pärast. Neis koosolekutes oli tavali-selt rohkem Jumala liikumist kui jutlustamist.
Palved, mida nad tegid, olid väga tulised. Nad jätkasid päästmatute eest palvetamist ka siis, kui nad läksid välja koos-olekute ustest.
Juba 1904. aasta lõpuks oli üle saja jutlustaja, kes tegutse-sid sel viisil. Kui hiljem tehti kokkuvõtteid, siis selgus, et kolme kuu pärast, alates tema esimesest koosolekust, oli pöördunud usku üle 70 000 inimese. See Jumala liikumine Walesis oli nii võimas, et kas Evan Roberts ise oli koosolekul või mitte, olid kõik saalid täis. Kõik kogudusekojad olid vähese aja pärast täis kiilutud.
Evan Roberts ise põgenes avalikkuse eest. Põhjus oli selles, et ta mõistis, et inimesed võiksid väga kergesti tulla kokku ühe nime pärast, kes on ülendatud. Ta püüdis ennast niiviisi ära peita, et Jeesus oleks see peamine külgetõmbe allikas.
Ta sai kutseid igalt poolt kogu maailmast. Ükskord nad kutsusid ta Liverpooli, kuid ta ei ilmunud sinna, sest nad olid ta nime liiga suurelt üles riputanud. Ta ütles: “Mina ei ole see külge-tõmbejõud.” Ta tegi sellise tähelduse: “Mina olen aken. Ära vaata akent, vaid vaata aknast läbi. Vaata selle peale, keda ma osutan, see on Jeesus. See ei ole mina.” Ta ei lubanud oma nime avaldada kusagil ja sel tunni1 oli see hea. Me kõik peame vaatama enda peale ja nägema, kas me oleme selles suhtes õiges tasakaalus.
Nagu öeldud, kestsid nende koosolekud neli-viis tundi. Neil puudusid lauluraamatud, puudusid laulujuhid, suured koorid ja tähtsad jutlustajad, kelle nime oleks võinud avaldada. Ei olnud ohvriande, puudus täielik reklaam. See oli Jumala liikumine, mis täitis saalid ilma ühegi reklaamita. See ei ole üks meetod, mida meie peaksime järgima, aga on huvitav märkida, et seal see toimis sel moel. See, mida Jumal seal tegi, oli erinev kõikidest teistest liikumistest.
Walesi politseis toimus suur koondamine, kuna ei vajatud enam nii palju politseinikke, sest kuritegude protsent läks alla. Ajalehtedes olid artiklid sellest, et siin ja seal leiti tänavatelt inimesi, kes olid kogunenud kokku palvekoosolekut pidama. kõik kõrtsid ja saloonid pandi kas kinni või nendest tehti pühakojad. Alkoholi tarbimine langes väga madalale. Väiksemates 1innades see lakkas täielikult. Prostituudid said päästetud ja hakkasid käima kogudustes. Piibleid trükiti ja müüdi kolm korda tavalisest rohkem, ükski pood ei saanud neid hoida oma riiulitel. Ametivõimud panid riigipiirile välja sidid: KUI TE EI SOOVI RELIGIOOSSET KOGEMUST, SIIS OLGE SELLES RIIGI5 ETTEVAATLIKIUD! See oli viis, kuidas nemad seda asja mõistsid. Lõppesid igasugused poliitilised koosolekud, suleti baarid ja kinod, sest toimus ärkamine.
Sealsed toored ja vandumise poolest tuntud kivisöekaevurid, laulsid nüüd kiituselaule Issandale. Nende ponid, kes vedasid tol ajal sütt välja kaevandusest, olid treenitud kuulama käsklusi vandesõnade peale, ei teadnud nüüd, mida teha ja kuhu ninna, sest nende peremehed olid muutunud. Nad pidid saama ümber treenitud. ärkamine Walesis oli nii dramaatiline, et isegi ponid said selle läbi muudetud.
Selle ärkamise muusika oli huvitav. Kui nad olid palvetamas ja nutmas kadunud hingede pärast, tõusis äkki püsti üks grupp ja hakkas laulma üht- ja sama laulu Vaimus, kuni sellega ühinesid kõik.
Kuigi see oli väga dramaatiline ja maailmakuulus ärkamine, lõppes see väga äkki, kestes vaid mõned aastad. See sündis sellepärast, et Evan Roberts otsustas lahkuda lavalt. Ta läks oma erakodusse ja otsustas, et nüüd on tal õige aeg lahkuda, kuid tegelikult see nii ei olnud. Ja see oli hetk, mil lõppes ka ärkamine. See oli koht, kus ta eksis väga rängalt.
Ta oli imetlusväärne selle punktini, kus ta ei lubanud avalda-da oma nime, aga ta läks sellega äärmusesse. Ta arvas, et võib ise lahkuda ja ärkamine jätkub ilma temata, aga see ei jätkunud. Sest Jumal kasutab mehi ja naisi selleks, et viia edasi liikumisi.
Ta oli samasugune nagu Dowiegi; alati töötas ja ei puhanud kunagi, kuni ühel päeval ta ihu lihtsalt murdus. Sellest tekkis tal arvamine, et võib ise lavalt ära minna ja olla vaid eestpalvetaja ning et ärkamine jätkub ilma temata.
Nelikümmend viis aastat ei jutlustanud ta enam ühtki jutlust (välja arvatud ühel seminaril ) , sest ta lihtsalt ei tulnud välja. Teda kutsuti kõikidele kristlikele konverentsidele, kuid ta ei tulnud.
Tavalistes ärkamise koosolekutes, kui ta tuli lavale ja seisis vaid kantsli kõrvale, tuli Püha Vaimu liikumine saali. Ta ise langes maha sügavas palves. Inimesed hakkasid palvetama sellise sügavusega, et seal kostus vaid üks oigamine. Ta ise läks lavalt ära ja koosolek võis jätkuda ilma temata. Tal oli Vaimus selline positsioon, aga ta ei mõistnud seda täielikult. Tema alandlikkusest sai võltsalandus, mis murdis maha Jumala ärkamise. Isegi alanduses on olemas äärmus. Kui sa lähed sellesse äärmusesse ja alandad ennast ülemäära, muutub see negatiivseks nähtuseks, mis avab tee saatanale sissetulemiseks.
Ta oli üks suurimaid äratajaid, kes oleks võinud meile täna kõnelda. Kuid ta teenis vaid kaks aastat ja elas pärast seda veel 15 aastat, kaotades need hinged, kes oleks võinud saada pääste-tud.
Mõtelge hästi selle üle! Mõned jumalamehed, kes nägid teda enne tema surma, ütlesid, et ta kandis ikka veel endaga sama väge, sama ühendust taevaga nii palju aastaid hiljem. Aga ta ei toonud seda kunagi enam maailma rahvasteni oma valealanduse pärast, mis kontrollis tema vaimuandi. Ta oli üks neist vähestest jumalameestest, kes kandis endaga kaasas Jumala au sellisel määral. Ta võttis terve rahvuse Jumala Vaimu läbi. Ta oleks võinud minna Prantsusmaale, Euroopasse ja kogu maailma ja viia seda väge kõikjale, näidates sellele põlvkonnale Jeesust sellise-na nagu Ta on. Aga ta ei teinud seda. Ta ei mõistnud, et Jumal oli teda pannud ärkamise katalüsaatoriks.
Jumala kutsumine ei ole antud sulle ainult sinu enda jaoks. See on antud sulle terve sinu põlvkonna jaoks, et neid päästa, tervendada ja täita Püha Vaimuga. Aga ta otsustas minna ära ja arvas, et see on austatav, kuid see ei olnud Jumala tahe, vaid tema tahe.
Ja inimesed ütlesid: “Need aastad olid head. Meie ponid said ümber treenitud, kõrtsid muudetud Jumala kodadeks, kuriteod kadusid.”
Ta kirjutas oma elu jooksul ühe raamatu, mille nimi on “Pühade sõda” ja milles on räägitud nendest kogemustest, mida nad kogesid selles ärkamises.
Kui see ärkamine lõppes, siis üks hea asi oli, et mõne kuu pärast algas teine ärkamine Ühendriikides – Azusa tänaval.